Kohvi kasvatamine Kohvipõõsas peab kasvama 3-4 aastat enne kui põõsalt saab esimese saagi. Täissaagikuse saavutavad kohvipõõsad 7-8 aastaga. Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi. Kohvipõõsad on väga külmaõrnad ja nad vajavad kasvamiseks ühtlaselt sooja kliimat. Kõige paremat kohvi saadakse kohvipõõsastelt , mis kasvavad kõrgemal kui 700 meetrit merepinnast. Kohvipõõsa vili – mari [...]

Puhas tervislik salat, kala või kana muutuvad hetkega kaloripommiks, kui lisad neile kaloririkast kastet. Seepärast palu ka väljas süües salatikaste serveerida salati kõrvale, mitte lasta ära segada. Nii on sul võimalik ise kontrollida, kui palju või vähe soovid oma salatile lisada. Kui tellid grillitud liha või aedvilju, on soovitav paluda seda teha ilma õlita või [...]

Kaasaegse keemia areng on toonud toidu kasvatajatele ja tootjatele palju kergendust, kuid samal ajal tarbijatele palju põhjendatud, aga ka mittepõhjendatud muresid, kirjutab staažikas keemik Aili Kogerman. See on keemia paradoks – ühelt poolt on toidulaud rikkalik tänu kemikaalidele, teiselt poolt aga võivad kasutatud kemikaalid mõjutada lõpptarbija tervist. Tarbijal on vaja leida tasakaal. Juhtusin kord R-kioski [...]

Veini valmistamine on alati olnud aeganõudev ettevõtmine. Viinamarjad valmivad põhjapoolkeral tavaliselt augustis või septembris. Korjatud marjad purustatakse, neist saadud mahl kääritatakse ja jäetakse siis kuudeks või mõnel juhul koguni aastateks tammevaatidesse valmima. Nüüd on Hiina teadlased eesotsas Zeng Xin Aniga Lõuna-Hiina Tehnoloogiaülikoolist avastanud, et veini valmimisprotsessi on võimalik lühendada vaid paari minutini, juhtides sellest läbi [...]

Kindlasti on iga perenaine vähemalt kordki elus olnud tõsise probleemi ees, kuidas valmistada õige paksusega ja ilma tükkideta kastet. Pealtnäha tundub väga lihtne, komponendid on ka tavapärased, aga kõigele vaatamata ei tule kaste hea. Näiteks Prantsuse köögi üheks tunnusjooneks peetakse peenemaitselisi kastmeid ja De La Reyniēre (1968) on öelnud: „Hea kaste muudab isegi elevandi ja [...]

Mis asi see üldse on? Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse ükskõik mis looma piimast,  piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures.Kuidas tehakse juustu? Edam ja Tilsit tüüpi juust valmib piimast ( heast piimast tuleb ka hea juust [...]

1. Enne kodust lahkumist (ehk siis, kui veel kaine oled) söö kindlasti kõht täis. See aeglustab alkoholi imendumist. Parim valik on süsivesiku- ja rasvarikkad toidud. Kui pole aega süüa, joo vähemalt klaas piima. Kasuta kindlasti ka õhtu jooksul võimalust midagi põske pista. 2. Joo alkoholi vaheldumisi veega, mis hoiab keha vedelikutasakaalu. Magusad joogid tekitavad suurema [...]

Toitumine on meie elus kasvu, vaimse arengu ja paljunemise esmatingimus. Tasakaalustatud toit on valkude, rasvade ja süsivesikute õige vahekord toidus. Väljendatuna protsentides ööpäevasest energiakulust on valgud 10-12%, süsivesikud umbes 60-65% ja rasvad 25-30%. Euroopas seostatakse ligikaudu 1/3 südame-veresoonkonnahaigustest ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumisega, mistõttu ka propageerivad mitmed arenenud riigid aktiivselt tervislikku toitumist. Terviseprobleemid võivad tekkida, kui [...]

Toidustilistid on inimesed, kelle ülesanne on teha toidust, toiduainest või roast võimalikult maitsev pilt või video. Paljud inimesed on tähele pannud, et isegi hea fotoaparaadi olemasolu ning vastavad teadmised ei tee toidust veel maitsvat pilti, toit jääb pildil igav ja tuim. Toidu stilist peab olema teadlik erinevatest toitudest ning nende arvatavast väljanägemisest fotol. Roog, mis [...]

Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – [...]

Kui Pepsi-Cola looja Caleb Bradham 1934. aastal suri, oli ta ära näinud oma firma kaks pankrotti ja Pepsi müügiedu kosmilise tõusu depressioonist räsitud Ameerikas. Siiani ei ole keegi aga näinud Pepsi kerkimist üleilmseks turuliidriks hoolimata tema kiidetud omadustest ja tublidusest toote arendamisel. Ikka teine Coca-Cola järel. Pepsi isa Caleb Bradham oli apteeker Põhja-Carolinas. Aastal 1890 [...]

On olemas hulgaliselt väga tervislikku toitu, kuid kas see toit alati ka kehale hea on?  Toome välja mõned tõelised kaloripommid. Sushi Köögiviljad ja merevetikaleht on küll kalorivaesed, ent mõnel pool, eriti USA-s, kasutatakse rullide valmistamisel ka toorjuustu või majoneesi. Lisaks on mereannid tihti tempura-tainas läbi praetud. Selle tõttu võib sushist saada vahel lausa kuni 500–600 [...]

Köök on tänapäeva kodu lahutamatu osa. Köök on aegade algusest saadik olnud üks tõsisemaid kohti, kust tulekahju alguse võib saada. Vastavalt NFPA(National Fire Protection Association) uuringule on 30% eramajade tulekahjudest saanud alguse just köögist ning inimestest 15% tulekahjus hukkunutest on hukkunud just köögist alguse saanud põlengu tõttu. Seetõttu on oluline teada järgmiseid köögis kehtivaid ohutusnõudeid: [...]

Sushi riisi valmistamiseks tuleb kasutada ümarateralist ja väga kleepuvat riisi “Japonica”. Sõmerad ja pikateralised riisid ei kõlba sushi riisiks. Enne riisi keetmist tuleks riis puhtaks pesta. Seda teha külma veega, pesuvett pidevalt vahetades nii, et lõpptulemusena oleks pesuvesi täiesti läbipaistev. Peale pesemist jätta riis vette umbes 30 minutiks paisuma. Leotatud riis valada sõelale ja lasta [...]

Nii kala, liha, riis kui ka piim võivad sisaldada ohtlikke mikroobe. Ehkki peaaegu pooltel juhtudel jääb toidust saadud soolenakkuse tekitaja teadmata, on mitmeid tüüpilisi, kindlale tekitajale viitavaid haigestumisi. Mikroobid ja toksiinid Juhul kui toit juba sisaldab mikroobitoksiini, tekivad haigusnähud kiiresti pärast toidu söömist. Haigusnähtudest on esikohal iiveldus ning oksendamine. Kui aga mikroob hakkab sooles paljunema, [...]

Müüt: Kasulik on juua minimaalse rasvasusaldusega piima. Tegelikkus: väherasvase piima kestval joomisel jääb inimkeha ilma väärtuslikust ja kiiresti oman­datavast energeetilisest ressursist rasvhapete näol, sellisest piimast on kadunud ka need rasv­happed, mis on teatud haigustekitajate suhtes nakkusvastase toimega. Samuti lähevad kaotsi piimas leiduvad rasvlahustuvad vitamiinid ja sellise piima joomisel on inimesel raskusi omastada piimast kaltsiumi. Laste [...]

Inimene võib küll nädalaid söömata olla, kuid joomata vaid väheseid päevi. Tõsiasi, et kogu organismis moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, näitab vedeliku suurt tähtsust. See tähtsus on veelgi suurem regulaarsel spordiga tegelemisel, sest tugeva treeninguga võib organism kaotada kaks kuni kolm kilogrammi, mis alates kaalukaotusest 2% kehakaalust hakkab oluliselt pärssima kehalist töövõimet. Suurem kaalukaotus võib [...]

Enamik lääne inimestest söövad sushit kastes riisiga külje sojakastmesse ning lastes sojal riisi sisse imbuda. Seejärel nad imestavad, miks laguneb sushi teel nende suhu laiali. Jaapani inimestele tekitab see probleeme harva, kuna nad teavad, et soja ülesandeks ei ole maitsestada mitte riisi, mis niigi on sushiäädikaga maitsestatud, vaid kala. Selleks on olemas kaks meetodit. Sushi [...]